Koonga mõis (1449)

 

Valla vanimaks mõisaks peetakse Koonga mõisa, mida on dokumentaalselt esmakordselt mainitud 1449. aastal, kui Saare-Lääne piiskopkonna majandusmõisat. Koonga oli suur ja rikas mõis. Mõisal oli 16. sajandil 300 talu ja 110 üksjalakohta (üksjalg oli 15. - 17. sajandil Eesti talupoeg, kes kolis isa talust välja ning asutas külast väljapoole uue talu. Kuna uute maade harimine oli vaevaline, siis pidi üksjalg mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas. Üksjalakoht oli üksjala kasutuses olev maa ja majapidamine). Lisaks sellele ~100 ha põllumaad, 70 piimalehma, noorveiseid, 20 siga, 80 lammast ning arvukalt nuumhärgi.

 

Koonga mõis sarnanes tollal juba väikese linnakesega, kus peale alaliste elanike peatusid tihti ka Saare-Lääne piiskopid.

 

1792. aastal oli Koonga mõisa käsutuses 179 talu, sh 4 aadlikku, 12 vabatalupoega ning 1400 pärisorjadest talupoega. 1792. aastal oli Koonga vallas elanikke kokku 3739.

 

1913. aastal oli Koonga mõisal 5771,89 ha mõisamaad ning 8113,26 ha talumaad, mis teeb kokku peaaegu 14 000 ha maad.

 

Koonga mõisale kuulus veel kaks karjamõisat: Palatu ja Ellamaa.

 

1909. aastal oli mõisal kolm kooli: Tammiko, Pikavere, Lõppe.

 

Koonga mõisale kuulus lisaks veel üks kõrts Ellamaal (Koonga-Ellamaa kõrts), üks viinavabrik, piimandus mõisas, talurahva kauplus ning veel üks kõrts Lõpel.

 

Koonga mõisa peahoone on väga vana ja kaua aega püsinud samal kohal, hoolimata mitmetest põletamistest. Dokumentaalselt on tõestatud, et varem oli Koonga loss (1680. aasta rootsi revisjoni kaart Lundi ülikooli raamatukogus). Praegu olemasolev hoone on ehitatud mõningail andmeil 1636. aastal krahv Thurni poolt. Alates 1797. aastast kuni 1919. aastani kuulus Koonga mõis Viljandi Aadlipreilide Varjupaiga koosseisu nende majandusmõisana. 1936. aastal ehitati Koonga mõisa härrastemaja ümber Pärnu arhitekti Vohlfeldti projekti järgi Koonga Algkooliks. Selles projektis on hoone säilitanud oma barokkliku raskepärasuse ning saanud endale ehteks rokokoolikus laadis välisukse.

 

Koonga mõisa alla kuulusid Järve, Kuhu, Pikavere, Salevere ning Tammiku külad.